Saemiej saavremesiebrie, SIF, barka guktie saemien saavremem eevtjedh jïh jåhta goh bijjelenorganisasjovne siebride jïh sïeltide.
Siebrie dïedtem åtna dejtie saemien saavremegaahtjemidie. SIF´n ståvroe dïhte mij nännoste gusnie dah gaahtjemh edtjieh årrodh jïh vuemsie lea saemien gïjre- daelvie- jïh innebandygaahtjemh edtjieh fïerhten jaepien öörnesovvedh.
SIF dejtie öörnijidie dåarjede vierhtiejgujmie jïh raeriejgujmie jïh vaaksjobe aaj fïere gaahtjeme dejtie nännoestamme njoelkedasside dåerede. Jis aajnealmetjh edtjieh maehtedh saemien saavremegaahtjemisnie meatan årrodh tjuara lïhtseginie årrodh naakene SIF´n nuelieåårganisasjovnine.

Saemiej saavremesiebrie eeremes barka noeride jïh jaepien 1973 raajeste SIF fïerhten jaepien göökte noerestipendijidie vadta noeride gïeh gukt´akth joekoenlaakan gïehtelamme saavremisnie. Siebrie lea aaj gellie jaepieh noeretjåanghkoem öörneme jïh pråvhka noerh sveerjen bieleste Arctic Winter games´se sedtedh. Arctic Winter games lea gaskenasjonelle saavremegaahtjeme aalkoealmetjidie jïh jeatja arktiske almetjidie man ulmiedåehkie lea noerh 12-20 jaepiej gaskoeh.
Saemien saavremegaahtjemi suerkie leah: Hajkeme, Åadtjestidh, Tjoejkeme, Juelkietjengkere, Innebandy jïh Råantjoegaahtjemh.
Mijjen saavremevisjovne:
” Mijjen saavremejieleme healsoem, aavoem jïh buerie domtemem skaepede saemien almetji luvnie. Mijjieh eevtjebe jïh aavoedibie mijjen saavremekulturelle aerpien åvteste. Saemien saavreme edtja gellienvoeten saavremeöörnemh skaepiedidh mah nuepiem ektievoetese vedtieh saemiej gaskemsh ovmessie dajvijste. Saepmesne edtja maehtedh abpe jaepiem saavredh mieriej jïh ekonomiske restriksjovni namhta. Mijjen saemien saavremåårganisasjovne edtja frijje jïh jïjtshraarehke saavremejieleme vedtedh jïh ideelle ïedtjem byjresi daltesistie utnedh.”

SIF:n HISTOVRIJE
Dah fïerhten jaepien öörnesovveme saemien saavremegaahtjemh leah maadtoe dennie saemien saavremisnie jïh aaj vihkeles tjåanghkoesijjieh Saepmesne. Dah leah 1940-taalen raajeste öörnesovveme jïh nuepiem saemide vadteme sinsitnide ovmessie saavremesuerkine gaahtjedh.
Noeretjåanghkosne Jukkasjärvi´sne 17:e biejjien mïetsken asken jaepien 1947 nännoestimmiem veelti Johkemehkien saemiesiebrie edtji båetijen daelvien saavremegaahtjemh öörnedh mij ajve saemide.
Daelvie 1948 voestes saemien daelviegaahtjemem öörnesovvi Johkemehkesne. Jeenjemes dejstie gïeh meatan dam öörnedh jïh meatan gaahtjedh lin learohkh jallh lohkehtäjja Saemien ööhpehtimmiejarngesne. Skuvlen rektovre Lennart Wallmark stoerre ïedtjem utni saavremasse jïh dannasinie aktem dejstie gie tjarki berki dej voestes gaahtjemigujmie. Jaepien 1949 saavremegaahtjemh vihth Johkemehkesne öörnesovvi. Vuemsie lij dah fïerhten jaepien öörnesovveme saavremegaahtjemigujmie edtjin jeenebh saemieh eadtjalgehtedh jïh ahte saemien siebrieh gaajhkene lehkesne Saepmien sveerjen bielesne edtjin dam öörnesovvedh. Faepmie saemiesiebrie daelviegaahtjemidie öörnesovvi Vualtjarisnie jaepien 1950 jïh daelie dah saavremegaahtjemh aaj eelkin saemien lustestimmine sjïdtedh. Jaepien 1951 saemien saavremegaahtjemidie Luleå´sne öörnesovvin, seamma aejkesne goh sveerjen tjoejkemegaahtjemh. Abpe dam öörnemem lij stealladamme byjresi öörnijistie saemiej namhta jïh gellie mah båasarin dan gaavhtan. Lennart Wallmark gie lij rektovre Saemien ööhpehtimmiejarngesne, sov mïelen mietie jeehti dïhte öörneme saemien kultuvrem nåakelaakan nuhtjesovvi goh exotiske biehkie dennie stuerebe öörnemisnie. Dan männgan nännoestimmiem veelti saemien siebrieh dah mah edtjin dam öörnemem stealladidh.
1950-taalesne tjïelkestin guktie dah siebrie edtjin saavremegaahtjemidie tjirrehtidh jïh öörnedh jïh dah gaahtjemh ovmessie sijjine Saepmesne öörnesovvin.

Jaepien 1948 dle Samernas idrottsförbund reakasovvi man åejvieulmie lij saemien saavremegaahtjemh fïerhten jaepien öörnedh.
Jaepien 1971 jis nännoesti siebrie edtji nommem Saemiej saavremesiebriem´m åadtjodh juktie maehtedh jienebh suerkieh bïejedh dan nualan. Dah voestes giesiegaahtjemh öörnesåvva jaepien 1977. Saemiej saavremesiebrie dïhte mij dam Åanghkerenjeeruvisnie öörni byjrese saemiesiebrine ektine. Desnie individuelle åadtjestimmie jïh aaj laagestafedte hajkeminie jïh åadtjestimmine. Dej båetijen jaepiej giesiegaahtjemi öörneme stuerebe sjïdti jïh dah suerkieh lin individuelle åadtjestimmie, hajkeme jïh stafedth åadtjestimmine jïh hajkeminie.
1970-taalen minngiegietjesne åssjalommes jijhti nordiske saemien saavremegaahtjemh öörnedh juktie saemieh Nöörjeste lin guhkiem meatan orreme gaahtjemi ålkolen. Naakenh jaepiej dan männgan Saemien saavremesiebrien jaepietjåanghkoe, mij lij Saemie SM´sne jaepien 1979, nännoesti interime ståvroe haestemem vedtedh goerehtidh guktie ellies saemien saavremesiebrie meehti dorjesovvedh. Jaepien dan männgan Sámiid Vallastallan lihttu/ Samernas nordiska idrottsförbund (SVL) reakasovvi man ulmie lea nordiske darjome ektievoetesne.