Sámiid valáštallanlihttu, SIF, lea paraplyaorganisašuvdna servviide ja čearuide geat barget ovddidan ja ovdánahttin dihte sámi valáštallama.
Lihtus lea oppalaš ovddasvástádus sámi meašttirgilvvuin. SIF:a stivra mearrida gos jahkásaš gilvvut galget lágiduvvot ja ulbmil lea ahte juohke jagi galget čađahuvvot sámi geasse-, dálve- ja sisbandymeašttirgilvvut.
SIF dorjo meašttirgilvvuid lágideddjiid lágideaddjedoarjagiin, medáljaiguin ja ráđiiguin ja čuovvulit maid got dat oktasaččat mearriduvvon njuolggadusat čuovvuluvvojit gilvvuin. Jus ovttaskasat galget máhttit searvat sámi meašttirgilvvuin de gáibiduvvo miellahttuvuohta soames SIF:a miellahttuorganisašuvnnain.

Nuorat lea vuoruhuvvon joavku Sámi valáštallanlihtus ja 1973 rájis SIF juolluda juohke jagi guokte jahkásaš stipeanddaid sámi nuoraide geat soames láhkái leat vuosehan čehppodaga valáštallanoktavuođain. Lihttu lea maid máŋggaid jagiid vuoruhan lágidit nuoraidleairraid ja maid sáddet nuoraid ruoŧa bealde “árktalaš dálveriemuide (Artic Wintergames). Árktalaš dálveriemut leat riikkaidgaskasaš meašttirgilvvut nuoraide gaskkal 12-20 jagi eamiálbmogiidda ja iežá árktalaš álbmogiidda.
Sámi valáštallangilvvut leat: Viehkan, Njoarosteapmi, čuoigan, spábbačiekčan, sisbandy ja maid heargegilvvut.
Min valáštallanoainnáhus:
” Min sámi valáštallanorganiseren mearkkaša friddja ja maid iešmearrideaddji valáštallanlihkadusa ja vuolgá eaktodáhtolaš beroštumis báikkálaš dásis. Mii ovddidit ja vuosehit čeavláivuođa min valáštalli kulturárbbis. Sámi valáštallan geahččala ráhkadit máŋggabealálaš valáštallandoaimmaid mat addet vejolašvuođa oktavuhtii sámiide sierra guovlluin. Sámis valáštallama galgá sáhttit čađahit miehtá jagi rájiid haga dehe ekonomalaš gáržžidemiid haga”

SIF:a historjjá
Jahkásaš sámi meašttirgilvvut lea vuođđu sámi valáštallanlihkadusas ja leat dehálaš gávnnahanbáikkit Sámis. Dát leat 40-logu rájis addán sámiide vejolašvuođa gilvalit guhte guimmiid vuostá sierra valáštallansurggiin.
Borgemánu 17 beaivvi 1947, nuoraidgávnnaheamis Čohkkirasas mearriduvvui ahte Jåhkåmåhke sámisearvi galggai lágidit valáštallangilvvu dušše sámiide čuovvovaš dálvvi.
Dálvit 1948 lágiduvvojedje dat vuosttaš gilvvut Jåhkåmåhkes.
Eanemus lágideaddjit ja oasseváldit ledje oahppit dehe oahpaheaddjit Sámi álbmotallaskuvllas. Skuvlla rektor Lennart Wallmark beroštii valáštallamis ja leai danin okta áŋgiruššiin daid vuosttaš gilvvuide. 1949 lágiduvvojedje maid gilvvut Jåhkåmåhkes ja ulbmil jahkásaš gilvvuiguin lea dan maŋŋil oažžut eanet sámiid searvat gilvvuide ja ahte lágiduvvojit sámeservviiguin olles ruoŧa beal Sámis. Dálvesámimeašttirgilvvut lihkustuvvet ja šattai sámi álbmotfeasta go lágiduvvui 1950 Vualtjeres Fapmie sámesearvvis. 1951 lágiduvvojedje sámimeašttirgilvvut Julevus seamme áiggi go ruoŧa čuoiganmeašttirgilvvut. Olles lágideapmi leai sirdojuvvon báikkálaš lágideddjiide sámi váikkuhusa haga ja máŋgasat lohke ahte dát leai dievas roassu. Lennart Wallmark, daláš rektor Sámi álbmotallaskuvllas, oaivvildii ahte dat hábmehuvvui dego ájahallanoassi ja ávkkástallan sámi kultuvrras go sámit geavahuvvojedje dego eksohtalaš oassi dan stuorit lágideamis. Dan maŋŋil mearriduvvui ahte lágideapmi galggai lágiduvvot sámiservviin. Gilvvut ožžot 50-logus čielgaseappot hámi got galggai čađahuvvot serviin ja 50-logus čađahuvvojedje sámi meašttirgilvvut sierra báikkiin Sámis.

Vuosttaš gilvvuid 1948 oktavuođas ásahuvvui ”Sámiid valáštallanlihttu” ovttastahtti ovddasvástádusain ahte sámimeašttirgilvvut galge lágiduvvot juohke jagi.
1971 mearriduvvui ahte lihttu galggai molsut nama Sámi valáštallanlihttun vai galggai sáhttit viiddidit doaimma iežá valáštallansurggiide. 1977 vuosttaš sámi geassemeašttirgilvvut lágiduvvojedje. Sámi valáštallanlihttu stivrra ovttas báikkálaš sámeservviin geat lágidedje gilvvuid Åanghkerenjeeruves. Earret individuála njoarosteamit geahččaluvvui stafeahtta golbmaolmmátjoavkkuiguin viehkamis ja njoarosteamis. Čuovvovaš jagiid ovddiduvvojedje geassegilvvut ja sisdolle individuála njoarosteami, viehkama ja stafeahtaid ovttas njoarostemiid ja viehkamiin.
1970-logu loahpageažis iđii jurdda davviriikkalaš sámimeašttirgilvvuide maŋŋil go sámit Norgga bealde guhkit áiggi ledje searvan gilvvuin olggubeal gilvvuid. Moadde jagi ságastallamiid maŋŋil sámiid valáštallanlihttu jahkečoahkkin mearridii, ahte Sámimeaštirgilvvuin Gironis 1979 ásahit interrimstivrra mii oaččui gohččosa hábmet hámi čohkkehuvvon sámi valáštallansearvái. Jagi maŋŋil ásahuvvui Sámiid Vallastallan lihttu/ Samernas nordiska idrottsförbund (SVL) ulbmiliin oktasaš davviriikkalaš doaimmain.